Kuidas tõstepoom muudab raskeveokite tõstuki tööd

Tavalised kahvlid töötavad hästi, kui koormat saab alt toetada.

Kuid masinaid, seadmemooduleid ja mõningaid ebakorrapäraseid tööstuslikke komponente on kergem käsitseda koorma kohal asuvast tõstepunktist.

Sellistes olukordades saab tõstuki varustada atõste noole või noolekinnitus.

See muudab tõstuki tavapärasest kahvel{0}}käsitsemismasinast spetsiaalsemaks tõstelahenduseks.

Tõstepoom ulatub tõstuki kelgust ettepoole ja annab konksu või tõstekoha.

Selle asemel, et kahvlid lasti alla asetada, ühendab operaator koorma noolega, kasutades selleks sobivat tõsteseadet.

See võib olla kasulik järgmistel juhtudel:

• masinad
• hallitusseened
• tööstuslikud komponendid
• projekti lasti
• varustus ilma sobivate kahvlitaskuteta

Poom võib olenevalt rakendusest olla fikseeritud või konstrueeritud erinevate tõsteasenditega.

Üks olulisemaid punkte on tõstuki ja tõstepunkti vaheline kaugus.

Kui poom ulatub kaugemale ette, liigub ka koormakese ette.

See tähendab, et tõstuki kasutatav tõstevõime võib väheneda.

Sel põhjusel vajame rohkem teavet kui ainult koorma kaal.

Samuti peaks klient esitama:

• maksimaalne koormus
• tõstepunkti asend
• vajalik noole pikkus
• tõstekõrgus
• koorma mõõtmed

Need detailid võimaldavad hinnata tõstukit ja lisaseadmeid kui üht terviklikku süsteemi.

Raske{0}}poom ei ole kerge tarvik.

Tema enda kaal muutub tõstuki esikoormuse osaks.

Masina konfigureerimisel tuleb seda arvestada koos lasti kaalu ja koorma keskpunktiga.

Lisaseadme kaalu eiramine võib põhjustada vale kandevõime arvutuse.

Tõstepoomid on hea näide sellest, miks ei tohiks spetsiaalseid tõstukeid valida ainult nominaaltonnaaži järgi.

Klient võib öelda: "Minu koorem on 15 tonni", kuid 15-tonnine koorem, mis riputatakse kaugel masti ees, loob hoopis teistsuguse olukorra kui kompaktne 15-tonnine plokk, mis istub kahvlite lähedal.

Propoliftis küsime tavaliselt enne seda tüüpi kinnituse kinnitamist joonist, fotot või põhilisi tõstemõõtmeid.

Ebaregulaarsete tööstuslike koormuste puhul on konfiguratsiooniprotsessi üks olulisemaid osi aru saada, kus koormus tegelikult ripub.